Uutele radadele

1932. aastani ei olnud Volvo kerg- ja keskveoautod väga moodsad, olles varustatud kaherattapidurite ning puitkodarratastega. Oli ilmne, et on tekkinud vajadus väiksema ja moodsama veoauto järele. Volvos seejärel väljatöötatud seeriad LV71 ja LV73 osutusid väga populaarseteks, isegi niivõrd, et neile võib omistada peategelase rolli Volvo jõudmises veoautode põhitootjaks 1930-ndate keskpaigas.

 

Kõige radikaalsem samm sellel ajastul oli siiski auto mootori siirdamine tavalisest asukohast esisilla tagant ettepoole üles esisilla peale - seeläbi paranes teljekoormuse jaotus märgatavalt. Tulemuseks olid Volvo veoautod LV8 ja LV9, kaks väga populaarset seeriat, mis kujunesid 1930-ndate lõpus Rootsi veoautode standardiks.